Männikul

Korra käisin rabas, proovisin sõita mööda teed, kuni hakkas igav. Proovisin teha offroadi.. täitsa mõnus. Leidsin metsast üles väikese järvekese, mida mäletan lapsepõlvest. Lapsena hängisin suvel seal aeg-ajalt. Ükskord tõin seal kaasa konnakullese ja püüdsin teda kasvatada kodus konnaks.. ei tulnud päris välja, suri ära.. :(

Aga jah.. offroadimine. sõitsin siis oma pool kitli kuskil metsas, suht pehmel mullal ja samblal, kui järsku sai tee otsa. Minujaoks igaljuhul.. pildil siis tee ots.. hakkasin tagasi sõitma kui järsku, ei tea kust, ilmus välja känd ja jäi mulle jala ette. Peale seda "close encounter of the physical kind" valutas jalg päris mitu tundi.(jalg jäi pedaali ja kännu vahele)

Sõitsin edasi ligi 10 kiltsa kuskil päraperses, ehk ilusas männiku rabas :p.
Hiljem jõudsin välja lasteaiani kus käisin titena.. ja ka peale seda.. kuna mu ema töötas seal. Ilgem nostalgiahoog tabas siis. Kõik need tuttavad liivaluited, metsateed ja majad.
Tee peal kohtasin ka endist kolleegi..
Tagasitee oli piinarikas, sest uuel sadulal polnud ma nii harjunud veel. Muretsesin omale sportsadula, mis on kõvem ja kitsam.. Ehk vähem tagumikutoetuspinda.