Järjekordne unetu sõit linnas

Vihkan kuidas nimetatakse mingite sündmuste kordumisel nimele lõppu vol2 või ver2.
tüütav klišee

Seepärast nimetasin mina selle tüki Järjekordseks..


Mõtlesin ühe päeva õhtul(loe: kell kell 2 öösel),
et eriti magada nagu ei viitsi ja oli ammu tahtmine minna linnapeale varahommikul.

Alustasin rahumäel raudtee jalakäijate sillalt..
Kune meie varsti-suvised ööd muutusid aina valgemaks, oli väljas suht hele..

Sõitsin peale seda linna ning sõitsin suurema osa kesklinnast läbi, põhimõtteliselt igalpool.. kella 4'ks oli kuidagi igav hakanud, ning läksin pirta randa, seal oli kuidagi jahe, ning vägagi niiske..




Aga valdas värske ning kopsepuhastav merehõng. nagu rannas ikka.. Kuid mitte selline keset-päeva päikese käes, vaid hommiku kell 9 või öösel kell 4 :)

Tegin paar sõitu mööda rannajoont, vaatasin kui paljusi inimesi piinab insomnia või juhib varajane eluviis..
Väga inimtühi polnudki, oma 10 ininmest lugesin kokku :P
Nägin ka üht magamiskotis magavat inimest, ta magas..

Kiikusin natuke, hakkas igav ning läksin pingile lebama..Ratta panin samasse pingikülge lukku :D:D Seal kadus aeg justkui ära, ei tea täpselt, kui kaua seal olin, kuid korra ma tukkuma jäin.. Vist umbes tunnike vms.. Külmetasin tsipake kaela, ning see valutas ligi 2 nädalat, vist tabas mingit närvi.

Nägin seeaeg üht meest, metalliotsijaga oli randa tulnud, ning uuris midagi puude lähedal liivas.
Küsisin, ütles, et midagi fenomenaalset ta leidnud ei ole, ainult sente ja münte, põhimõtteliselt maksab ta kinni oma metalliotsija elektriarved.. Mobiile, võtlemeid pole seni leidnud :P

Kella viie paiku liikusin tagasi kodupoole, vändata oli tunne, nagu oli seekord, kui pidur oli rikkis ja sõitsin endateadmata koguaeg pidur peal :D..

Magama sain kell 7,
ärkasin tollel päeval kell 16 :)

Nagu elaks inglismaal

Mõtlesin täna minna randa lugema. Väljas küll sadas ennist kuid lootsin et ehk saab vesi taevast otsa. Seda õnne oligi ainult niikauaks, kuni sain pool teed ära jalutada, otsisin nimelt sobivat kohta kus lugeda. Kui olin oma "tavalise" koha juurde jõudnud, märkasin et tibutas õrnalt, kuna ei tahtnud raamatut rikkuda "puhta" linna vihmaveega, jätsin viimase mapivahele ja kõndisin edasi.. Nautisin ilma.

Kui vaadata horisondist ülespoole, oli kõik paigas, tumehallid pilved madalal, merel oli näha kuidas lausvihmas purjetas üks purjekas. Meenutas klišeena juba esitatud tumeda ja sünge tööstusaegse inglismaa, sadamapilti.Kuid kui vaadata allapoole seda, mustendas reostunud meri nende ilusate luikede ümber..

Vaesekeste kaelad olid juba halliks minemas, selles saastatud rannavees toidu püüdmisest. Ainus, millepärast nad üldse siin nii pingsalt edasi on, et osad tainapead toidavad neid..

Eriti ajas kurjaks mingi imelik oranž laik, mis laiutas mõnekümne meetrise pinnana, keset luikede meelispaika.
Tekkis küll huvi võtta proov, ja lasta ära testida, mis küll see oranž teema oli..

Jõudsin veel mõnisada meetrit kõndida, kui otsustasin minna bussipaviljoni, et minna järgmisele nr 5'le.. Nägin et vihmapilved olid lähemale liikunud. Kohe kui paviljonis pingipeale istusin, hakkas ka sadu tihenema. Vaatasin ringi, igav oli nagu, raamatut ikka ei raatsinud lahti teha, üksikud piisad äkki pääsevad raamatule. Nägin siis eemalt noorpaarikest, sama rada tulevat, mis minagi.. tuli meelde, et nägin neid tükk maad tagasi... Nad ei kiirustanud, kuigi tuul ja sadu olid tugevnenud. Kui nad jõudsid, jõudis ka buss, vaid minut hiljem. Sain vaid siis rahus lugeda.

Kalevis tulid peale kaks neidu, kes alguses tulid keskmisest uksest, kuid liiksid ettepoole. Seal sain nende juttu pealt kuulata :D Raske oli mitte seda teha, usun et neil polnud midagi selle vastu ka.

Rääkisid siis pika jutu maha, mis nimesi olid kandnud järvel olevad bussipeatused. Isegi olen täiesti segaduses, kus on siis ikkagi risti, liiva, virve ja järve.. :p

Tegime ära

Tore üritus.. ..
Kahju et ei saanud rohkem pilte tehtud..

Unetu sõit linnas

Ükspäev siis polnud und... ei mäleta eriti kust ma tulin, ehk peale mis üritust, või viibimist, aga und polnud mul igaljuhul.. Sõitsin mitu tunnikest nõmmel ringi.. tegin mõned pildid ka..

Midagi kellegile.. mingil teel, nuh see midamööda buss nr 5 sõidab.







Miks on pood alati kinni, kui sul on vaja küpsist osta.









Siis kui ma selle pildid tegin, polnud õues midagi nii soe et paljajalu käia sai. Selline nähtus siis rahumäe bussipaviljonis... see mis Nõmme poole suunaga .




Loodus huvitava nurga alt..











Magama sain kell 5..

Männikul

Korra käisin rabas, proovisin sõita mööda teed, kuni hakkas igav. Proovisin teha offroadi.. täitsa mõnus. Leidsin metsast üles väikese järvekese, mida mäletan lapsepõlvest. Lapsena hängisin suvel seal aeg-ajalt. Ükskord tõin seal kaasa konnakullese ja püüdsin teda kasvatada kodus konnaks.. ei tulnud päris välja, suri ära.. :(

Aga jah.. offroadimine. sõitsin siis oma pool kitli kuskil metsas, suht pehmel mullal ja samblal, kui järsku sai tee otsa. Minujaoks igaljuhul.. pildil siis tee ots.. hakkasin tagasi sõitma kui järsku, ei tea kust, ilmus välja känd ja jäi mulle jala ette. Peale seda "close encounter of the physical kind" valutas jalg päris mitu tundi.(jalg jäi pedaali ja kännu vahele)

Sõitsin edasi ligi 10 kiltsa kuskil päraperses, ehk ilusas männiku rabas :p.
Hiljem jõudsin välja lasteaiani kus käisin titena.. ja ka peale seda.. kuna mu ema töötas seal. Ilgem nostalgiahoog tabas siis. Kõik need tuttavad liivaluited, metsateed ja majad.
Tee peal kohtasin ka endist kolleegi..
Tagasitee oli piinarikas, sest uuel sadulal polnud ma nii harjunud veel. Muretsesin omale sportsadula, mis on kõvem ja kitsam.. Ehk vähem tagumikutoetuspinda.

Long time no see

Palju asju juhtunud, osasid ei maini, kuna lugeda võivad inimesed keda see puudutab..
Vaheapeal tegin tripi linnahalli otsas ja kirjutasin mis pähe tuli. kokku sain viieteist minuti peale kokku 6lk. Pool juttu oli mingitest paarikestest keda nägin ümberringi.

Avastasin täna(mitte päris, umbes 3 nädalat tagasi) et mu Zenitil saab objektiivi ja kere vahele vaherõngaid panna, mis vedelesid seni suht kasutult..
Ehk siis makrovõtete jaoks... Proovisin ka mängida rõngastega. Järgmise lindiga hakkan katsetama. Tahan otsida kuskil omale automaatse särivalikuga kaamera. See zeniti kalkulaator peksab pimedas segast, ehk pole sittagi aru saada, kus osuti on. Midagi Canon A-1 sarnast, mida olen Elsalt laenanud paariks kuuks. Ehk midagi antivene ja aastakäik ligi 1980'tele. ja üle. Unistus on ikkagi digitaal. 12MP.. 2,8 ava.. 70-300mm..

Elu läheb liiga kiirelt mööda..

Kui oled noor ei märka seda, läheb aastake mööda ja võttes ruutu oma senised ajaarvestusparameetrid, jõuad lähemale arusaamale et see tõesti jookseb mööda.

Leidsin uue töökoha, esmaspäeval esimene tööpäev.. Adminnimine.. mnjaa..
els töötab ka seal, eks näib kuidas on, palk on palju motiveerivam kui eelmises kohas..
Oeh jah tuli meelde et praeguses kohas on mul esmaspäev pool viis väike istumine, toon mõned veinid ja mingit nänni. Väike ärasaatmine. ja ka tähistamine.. töökaaslasel on diplomitöö eduka esitamise tähistamine.. vähemalt ta loodab et läheb edukalt :p.. torti peaks tooma igaljuhul

Renan Luce - Les Voisines.. mõnus selle saatel õõtsuda..
külm on.. tahaks sooja..
100W kaissu..

hetkel

Praegu siis siuke tunne-->

flashback

Mihkel says:
mul on nüüd jälle hea tuju
Mihkel says:
:p
Mihkel says:
tahaks teha mingi värgi
Mihkel says:
mingist materjalist
Mihkel says:
hmm
Mihkel says:
teeks šokolaadist jänese
Mihkel says:
näh, läksid magama v
Mihkel says:
omg, tulevad flashbackid, kus tegime pidevalt monolooge
Mihkel says:
niimodi
Mihkel says:
njaaa
Mihkel says:
kuule
Mihkel says:
peaks vist magama minema, sa vist ei tulegi rääkima
Mihkel says:
ok
Mihkel says:
vaatasin vahepeal seda, doomsday fimi
Mihkel says:
filmi
Mihkel says:
päris haige :D
Mihkel says:
rõvedalt palju verd ja surnud inimesi
Mihkel says:
:D
Mihkel says:
cool (:rokk ikoon)
Mihkel says:
nujah, vaatan vb veel täna 10 000 BC
Mihkel says:
tundub lahe olevad
Mihkel says:
olevat
Mihkel says:
3 min ja 34 sek pärast kohal
Mihkel says:
moonoo
Mihkel says:
looog
Mihkel says:
ohh rääkisin et käisin eile alfredis eks
Mihkel says:
seal mängisime jürgeni ja ühe suvalisega :p
Mihkel says:
ma võitsin korra, siis jürgen võitis korra
Mihkel says:
ja see suvaline vend ka võitis korra
Mihkel says:
seal alati liiguvad ringi siuksed jorsid, ümber laua, et tahavad mängida, teiste arvelt
Mihkel says:
nojah, saigi mängida, ja kaotas, nimetas augu, kuhu lööb musta, ja läks valesse auku :D
Mihkel says:
krt see jürgen on ikka üks ehkstra hüper aktiivne ekstrovert
Mihkel says:
damn, oleks pidanud selle jutu vist blogisse kirjutama, päris mitu minutit juba kirjutan
Mihkel says:
:D
Mihkel says:
ok head und siis, triibulisi ja rõvedalt veriseid unenägusi
Mihkel says:
muhahaha, ok mitte seda siis, ütleme et niisama mummulisi

Must kolmapäev

Tänane päevaplaan:
Tööl 8:00,
Koolis 10:00 (TTÜ infopäev)
Koolis 12:00 (ITK infopäev)
Kodus 17:00
Planeerimata

Tegelik päevaplaan:
Tööl 8:07,
RELEASE HELL
Tööl kuni kuni 17:00
Ei mäletagi millal koju sain
Planeerimata


Põhimõtteliselt pea lõhub, väljas külm. Täpiks I peal on teadmine et kuu lõpuni on miinused kraadiklaasi kimbutamas. Täpsemalt kuni -8. Ma tahaks näha milline aprill tuleb.
..
Sunscreen tõstab alati tuju (:
..
Ennem magamaminekut näen kuud paistas tuppa, pehme valge valgus, uni tuli kiirelt.

Tuleks juba suvi, pole kaua enam oodata. Ei jaksa ENAM!! Oeh, puhkust oleks jubedalt tarvis, juba 2 aastat ilma puhkuseta järjest sebinud. Kuhugi ilusasse kohta nädalaks ajaks puhkama, sit back, relax. Mõnus oleks ntx autoga lihtsalt sõita kuhugi mere äärde, telk püsti ja päevad läbi peesitada :p. Juba mõtlemisest läks selg soojaks, justkui passiks juba päikse all... Aga nujah, autot pole, siis ehk vb rattaga.

Ja veel ma ei mõista miks pole musugustele bigfootidele jalatseid kusagil, kõigil teada, et Eesti mehel suur jalanumber TELLIGU siis suuri numberid juurde, miks krt on enamus kohtades kuni nr 45 või alati viimane välja ostetud. Nujah ühesõnaga leidsin tegelt isegi ühest kohast midagi jalga, mingi noname'd.
Eile sain õelt siukse laheda märgi ka. 80-nda aasta väljalase.

Kuni suvi tuleb naudin praegust ilma, sest suvel kirun suve ja tahan talve :p. Närin TUC'e, joon mahla peale, aken lahti, õhk jääkülm, tore olla.

R - 14

Surfasin tööl natuke netis ja lugesin ühe laheda ühiku kohta: "mpb". Nagu mõnedel teada on siuke ühik nagu mpg ehk miles-per-gallon et kui pika maa saab üks sõiduk sõita galloni kütusega. Gallon siis: 1 US gallon = 3.78541178 litres. Ühesõnaga see mpb on mõeldud siis rohkem inimeste jaoks. Ehk siis kui pika maa saab üks sõiduk sõita inimjõul - miles-per-burrito :)

Huvitav info on selline, et inimene kasutab kõndides ühe miili läbimiseks keskmiselt 100 kalorit energiat, ja rattaga sõites 35 kalorit. Siis võib hakata inimese korral seostada edasiliikumist tema energia allikaga - toiduga.
Idee poolest on hea naljaga hakkama saadud :D
Kusjuures kõigile kes ei teadnud, siis auto kasutab tegelikult kuskil 1800 klaorit kogu auto liigutamiseks miili kaugusele, kuid ainult 90 klaorit inimese liigutamiseks, kuna auto kogu kasutatud energia kulutatakse 95% ulatuses auto liigutamiseks ja 5% siis kulub inimese liigutamisele.

Õhtul siis Anni juures pisike istumine, natuke vesipiipu ja õlle.
Nujah, siis veel sai Siili pubis käidud õhtul, täitsa ok koht tehtud sellest, ennem oli natuke nõmedam, eile käis hull pidu seal, live muusika ja piljard ja värki. Jama ainlt see et köök läheb vara kinni ja saime süüa vaid kolme peale vaid kolm võikut ja kaks mikro salatit :D. Peale suurt tralli ja tantsu siis kodupoole liikuma, läksin jala, polnud eriti midagi minna, pisike öine rahulik jalutamine kuluski ära. Kodu lähedale jõudes, raudteesilla juurde, siis läksin üle raudteesilla ja imestasin et sealsed elanikud ei lasegi enam oma koeri ööseks lahti. Mõni aasta tagasi pidi oma elu eest kartma, kui sealt hilisel tunnil mööda lähed.

Huvitav teisipäev

Päev ilusa algusega, imekaunis ilm. Täna oli kahel kolleegil sünnipäev, niiet magusat ja soolat oli pakkuda topelt. Kõht oli juba hommiku täis, kõiksugu kookidest ja värkidest. Pealelõunal sai ka shampust ja veini. Kink oli iseenesest normaalne, lilli sai ka. Mul oli au mõlemaad shampused avada, tabades iga kord kedagi :D

Otsisin midagi jalga, Viru keskuse teenindajate kiirus annab suuresti soovida. ma pidin vasakut jalatsit ootama ligi 5 minutit!! et ilusti jalga saaks proovida ja kusjuures kahel juhul!!
tra mingi odava kvaliteediga jalatsi eest eriti 800 ei tahaks välja käia!

Sõitsin bussis mööda koduteed, esimeses vasakus istmes. Kohe minu taga olid kaks tüdrukut, eas 14-16 ja rääkisid ligi 10 minutit kuidas tahavad oma sõbrannat mudas ja kusiganes veel püherdada ning püksid jalast ära võtta. "Ta niikuinii paneb selga selle valge pusa, siis saab kindlalt sitaseks, lükkame maha ja taome jalaga... blah bleh blah.." .. :D:D:D

ahjaa, oleks peaaegu unustanud: ken leeeeee-eee-eeee ... tulibu dibou douchooo...

Jumper in all of us

Let me tell you about my day so far: Tea at home, rode the bike round town, made a little stop at linnahall..
And yeah i got wet riding home.
And then i jumped from a heightened sidewalk and almost killed my front wheel tire.
And that was before lunch, i could go on, but what I'm saying is: I'm standing at the top of the world.

Rocky moment

Alustasin siis laupäevast päeva rahulikult, magasin poole päevani ja sõin suppi. Supi söömine on esimene kõrvalnähe sellisele kurjale haigusele nagu kodukanastumine. Jube tõesti, nakatusin siis sellesse paar päeva tagasi ja peale seda, ei ole ma lihtsalt sama inimene! (=
Päeva lõpuks sain oma nimesildi üles ka. Pildil seal paremal ahju peale läks.

Üks uus päev

Käisin mõned päevad tagasi paari uhiuue tuttava inimesega kannu pubis, seal toimus tol päeval karaoke. Palju häid laule, oli isegi rocki maiku. Sain tuttavaks ka ühe seal tihti esineva lauljaga. Rääkisime paar sõna tema tulevast plaadist.. kõva uudis et mõni instrumentaal tuleb k, 12 lugu kokku. :D:D:D leidsin toreda venna ka orkutist :D:D.
Kui keegi näeb siin seda teksti, saate aru ka mu sügavast irooniast (= Ma ei suutnud oma õnne uskuda, kui sain teada, et ta selle testimoniali isegi vastu võttis :D

Ok, see selleks, peale seda oli ka lauas palju vaikust ja imelikku pinget. Raske öelda, millest, kuid viskas varsti üle ja i called it a day. Väike kahetsus natuke ikka on mõnedes sõnades, mida ütlesin tookord, kuid mis ma ikka põen, alati saab kõike parandada.